Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuli, 2018 postitused

Selle koolituse lõpetuseks

Kujutis
Koolitus meeldis mulle väga. Tegelikult soovitan taolisi koolitusi kõikidele. Siin ei saa pugeda keeleoskuse mitteoskamise taha. Vaja on julgust ja pealehakkamist. Nüüd olen olnud ka ise osaline seda tüüpi (Erasmus+ KA1) koolitusel. Kindlasti vajan analoogseid koolitusi rohkem. Ka koole julgustan osalema taolistes projektides, kui vaid projektikirjutajaid leiduks! Aitäh Marjule ja Erele, kes meil koolis on selliseid projekte kirjutanud ja õpetajaid koolitustel osalema julgustanud. 

Keldi palveid

Kujutis
Kodus riiulil oli kaks ütlemata head raamatut „Keldi nägemus“ ja „Keldi palveid“. Mõned palved neist raamatuist.  * * * Tõusku tee kohtama sind, olgu tuul alati puhumas su taga, paistku päike soojalt su näole, langegu vihm pehmelt su põldudele. Ja kuni me kohtume taas, hoidku Sind Jumal oma peopesa kumeruses. („Keldi nägemus“, 1999) * * * Olgu teil taeva arm ja sõprus, olgu teil pühakute arm ja sõprus, olgu teil inglite arm ja sõprus, olgu teil päikese arm ja sõprus, olgu teil kuu arm ja sõprus elu igal päeval ja ööl, et hoida teid vihkajate eest, et hoida teid pahatahtlike eest, et rõhujate eest teid hoida. („Keldi palved“, 2003) Sügav rahu Olgu sul rannale rulluva laine sügav rahu, olgu sul voogava õhu sügav rahu, olgu sul vaikiva maapinna sügav rahu, olgu sul paistvate tähtede sügav rahu, olgu sul rahu andva poja sügav rahu. („Keldi palved“, 2003) Iiri palve Langegu vihmapiisad õrnalt su laugudele, lahutagu leeb

Rahvajutte

Kujutis
Kodus hakkasin raamaturiiulitelt otsima Iirimaa kohta erinevat materjali. Lapsepõlves mulle väga meeldisid lood iiri ja šoti rahvajuttude kogumikust „Torupill, haldjad ja hiiglased“, mis on välja antud kirjastuses „Eesti Raamat“ 1978. a. Praegugi nautisin selle lugemist. Jaan Kaplinski kirjutab selle raamatu järelsõnas: „Suure Euroopa poolt vaadatuna asuvad Iirimaa, Šotimaa ja nende juurde kuuluvad vähemad saared lausa maailma lõpus. Iirimaa, see kõige põnevam saar, on viimane maalapp enne Atlandi avarusi, ja vana aja geograafide meelest oligi ta viimane maa, kaugemal olid juba lausa muinasjutulised saared, millest keegi midagi kindlat ei teadnud. Nüüd on küll lapik maa saanud ümmarguseks, palju kaugemad saared ja meretagused maad on gloobusel oma paiga leidnud, ent Iirimaa ei ole tänini kaotanud oma võlu ja salapärasust, mille kõrvale tema tunasel võrdväärsel kaaslasel, Šotimaal, enam kaugeltki nii palju huvitavat pakkuda pole.“  

Tagasi kodus (21.7.2018)

Oli ütlemata vahva õppereis. Olin sellisel koolitusel esimest korda ja läheksin alati uuesti. Mis siis Iirimaal silma jäi?          Kultuur, kultuur, kultuur… Võimas. Riiklikud suured muuseumid on tasuta sissepääsuga.          Trinity Kolledž ja selle raamatukogu on kindlasti üks maailma uhkemaid.          Julged jalgratturid, kes kiivrita sõidavad meisterlikult suurte busside ja autode vahel.          Suveniire ei müüda tänaval, kõik on koondunud suurtesse kauplustesse. Suveniirid on iiripärased ja stiilselt kujundatud.          Iirlased on toredad ja vastutulelikud.          Tohutul hulgal väga lärmakaid Itaalia turiste, kes tulevad inglise keelt õppima. Neid on alati kõikjal. Paljud ütlevad, et see on Itaalias hea äri.          Dublini pargid on vaimustavad, kõik tunnevad sealt vabalt. Inimesed hoolivad loodusest, ka linnud võisid end turvaliselt tunda.          Dublin on keele ja kultuuri õppimiseks ideaalne koht.